SOODAVEE JOOMINE - FARMATSEUTILINE SOODA

PÜHENDAN SELLE BLOGI SOODALE – selle seespidisele ja välispidisele kasutamisele….ja soovitan selleks farmatseutilist soodat (alumiiniumi ja gluteenivaba)…

Soodal on tervendavad omadused meie organismile, see pole kehavõõras aine, näiteks on ta vere ja sülje ülihappesuse vastase kaitsesüsteemi tähtsaim puhverkomponent.


KAS, MIKS JA KUIDAS JUUA SOODAVETT?


NB! Ainuke soovitus, mida ma ei järgiks, on soodavee kasutamine kõrvetiste puhul. Selle eest on hoiatatud! Tekitab maohaavu. 


Nimelt reageerib sooda maohappega, tekitab tugeva gaasierituse (gaasirünnaku), mis kahjustab mao limaskesta. See pidi mõjuma nagu pommiplahvatus, enne kui gaasid väljuvad röhatistena. Nad löövad just maoluku piirkonda. Aga kõik muu info on järgnevalt väga huvitav:

(Järgnev tõlgitud vene keelest Fithacker.ru / Mati Rebane)


Kuidas see kõik töötab?


Makku siseneb toit vertikaalselt ja väljub praktiliselt horisontaalselt:


Seda väljumist reguleerib sulgurlihas, nn „värav“ Pyloric Sphincter.See „värav“ on suletud niikaua kuni toit soojeneb (juhul, kui see on külm) ja saab töödeldud maost erituva soolhappe abil. Peale seda avaneb „värav“ ja toidumass väljub peensoolde – konkreetsemalt kaksteistsõrmiksoolde – kust seedimisprotsess tegelikult algabki.


Siinkohal on oluline ära märkida temperatuurimoment. Kui magu on korras, ei ole temperatuurikõikumised talle eriti kriitilised (loomulikult mõistlikkuse piirides), siis kaksteistsõrmiksool on väga tundlik... See on keemialabor, kus kõik peab vastama normidele, millest temperatuur on esmase tähtsusega.Kui vaatleme magu lähemalt, märkame, et selle vasaku seina kiud (nn mao väike kumerus) on väga pikad ja sellise paigutusega, et moodustavad nõo – isemoodi kanali, toru (ma olen erinevates anatoomilistes atlastes näinud pilte, kus see kanal on veel selgem ja sarnaneb toruga veelgi rohkem).


Kuid mao sügavuse (teaduslik nimetus „mao suur kumerus“), st parema seina kiud on põhiliselt lühikesed ja seal ei ole selliseid läbivaid otseteid.


Ainuke aine, mida ei ole vaja seedida, on vesi. Ja kui on täidetud teine tingimus – ei ole vaja soojendada – siis hüppab vesi tegelikult üle „väravast“ – Pyloric Sphincterist – otse kaksteistsõrmiksoolde, kus see imendub verre ja täidab kõiki biokeemilise protsessi nõudeid.Aga kui seda teist parameetrit ei täideta ja vee temperatuur on väiksem kui ettenähtud 37-39 kraadi, siis „värav“ sulgub ja ei lase vett edasi.

Vesi seisab maos kuni soojeneb.Sellel ajal juhtub temaga midagi. Ja see „midagi“ muudab pilti nii radikaalselt, et selle tagajärjel on tekkinud „tsivilisatsiooni nuhtlus“ – krooniline dehüdreeritus, veepuudus.

Mis juhtub veega maos?


Kui veehulk on väike ja vett juuakse tühja kõhu peale, siis ei juhtu põhimõtteliselt midagi. Mao seinad ei veni välja väikese mahu tõttu. Järelikult ei ole signaale märkimisväärse soolhappehulga eritumiseks. See eritub küll väga väikeses koguses, sest vesi ei ole ju destilleeritud, mingid ärritavad komponendid on ikkagi olemas. See tähendab, et vesi seisab seal rahulikult 10-15 minutit ja läheb edasi kaksteistsõrmik- soolde, andes organismile seda, mida ta peabki andma.


Aga kui maos on soolhapet tõsisemal hulgal, muutub olukord drastiliselt. Mis põhjustel võib soolhappesisaldus olla maos märkimisväärne?
Esiteks, maos võib veel toimuda seedimisprotsess (isegi väike, ütleme, et 10 min tagasi närisite nätsu, või pool tundi tagasi sõite koogi, saiakese, või tund tagasi võileiva).
Teiseks, vähegi tunnetatava veehulga puhul venib magu puhtmehaaniliselt, mis on signaaliks seedimisprotsessi alustamiseks ja vastavalt sellele toimub soolhappe eritumine.
Kolmandaks, inimesel võib lihtsalt olla ülihappesus, st et maos on kogu aeg palju soolhapet.


Mis siis juhtub?


Esiteks, soolhappega hapestatud vesi hakkab seeduma ja imendub.


Tuntud dietoloogi ja toitumisspetsialisti O. Hazova järgi vesi, mille magu on ära seedinud, ei lähe põhiliselt rakkudevahelise vedeliku hulka (need on veri, rakkudevaheline vedelik, lümf jne), vaid rakusisese vedeliku hulka, mille tulemusel rakud paisuvad ja tekivad kudede tursed.


Tegelikult klassikalises füsioloogias ei seletata tursete tekkimise mehhanismi nii ühemõtteliselt.


Näiteks on kõige rohkem levinud versioon külma vee mõjust neerudele.Neerudes olev külm vesi jahutab neid. Neerud on väga tundlikud soojuse suhtes ning hakkavad töötama aeglasemalt, reguleerima halvemini elektrolüütilist tasakaalu. Tulemuseks on tursed.


Lühidalt, millised ka ei oleks hüpoteesid, fakt iseenesest, et hapu-soolane vesi tekitab turseid, on ilmselge, mida teame elukogemuste järgi ka ilma teadusuuringuteta.


Selleks piisab meenutusest, mis juhtub, kui me joome liialt mingit hapu-soolast jooki, kurgisoolvett vms. Tuletame meelde nõukogude aegu. Hommikul pohmelliga joodi kurgisoolvett, sellest tekkisid tursed. Sellepärast, et selline hapu-soolane vesi läheb rakkude-sisesesse vedelikku, st tursetesse.


Mitte vähem näitlik on siinkohal kõigile joogidele tuttav seedetrakti puhastamise protseduur kergelt soolatud veega. Meetodi sisu on järgmine: juuakse ära 1 klaas vett ja 4 harjutusega jooksutatakse seda kogu seedetrakti pidi. Siis jälle klaas vett ja jälle 4 harjutust. Ja nii mitu klaasi.


Kohustuslikuks tingimuseks on just kergelt soolatud vee kasutamine sel põhjusel, et see imendub halvasti soolestikku.


Miks imendub halvasti? 


Sellepärast, et vesi sarnaneb tiheduse poolest praktiliselt verega. Puudub potentsiaalide vahe, mille tõttu ei teki nn „osmootset rõhku“.Aga kui soolestikus on mittehapu vesi, siis lülitub sisse seesama osmoosiseadus ja tavaline vesi imendub soolakasse verre.

Järeldus on järgmine: mida kauem seisab vesi maos, seda vähem satub seda verre (ja üleüldse rakkudevahelisse vedelikku). See tähendab, et sellest ei ole enam kasu, sest „kasu“ antud juhul on just vere (ja ka kogu rakkudevahelise vedeliku) küllastamine veega. Enamgi veel, sellisest veest saame negatiivse efekti tervisele tursete näol! See on kliiniline fakt... Miks me ei õppinud seda koolis bioloogia- tundides? Päris kurb on...


Aga see pole veel kõik.


Siin on veel üks väga huvitav (ja mitte vähemoluline) moment. Kust tuleb vee soojenemiseks vajalik energia? Ilmselgelt mitte väljast – me jooksime ju muidu sooja vett.Tuleb välja, et see vesi soojeneb magu ümbritsevate elundite, eriti neerude energia arvelt. Just nii räägivad Hiina meditsiini allikad. Just neerud soojendavad vett maos.Magu on õõnes elund. Sel ei ole oma soojust. Aga tihedatel elunditel on oma energia ja oma soojus.


Tegelikult sõna neer (vene k печka – ahi) iseenesest tähendab soojuse eraldamist.Neerud raiskavad energiat selle vee soojendamiseks, mis on makku „kinni jäänud“.Lühidalt – kas neerud või maks – igal juhul raiskavad meie kallid isiklikud elundid oma energiat...


Kuid milleks? Kas poleks parem kasutada välist energiat – lülitada teekannu nuppu ja soojendada vett poole minutiga? Kui me joome sooja vett, siis vesi mitte ainult ei täida sedasama elu alust, vaid ka soojendab keha, st säästab energiat, mida me kogu aeg kulutame sisekeskkonna temperatuuri hoidmisele.


Kuid ka see pole veel kõik...


Tuleb välja, et on olemas erinevad magude asendid, mis iseenesest võivad raskendada kogu eelnevat olukorda.Neid normist kõrvalekallete põhjuseid on palju. Me ei hakka siin neid arutama – see kuulub vistseraalse kiropraktika valdkonda. On vaja vaid aru saada, et kui inimesel on mingil põhjusel selline rippuv magu, siis sellises „kotis“ jääb seisma ka soe vesi. Ja kui külm vesi seisab seal kaua, väljub väga happeline ja soolane vedelik, millest pole mingit kasu, ainult tursed...


Aga kui sellise maoga inimene joob sooja-kuuma vett, siis on see vähemalt organismile kasulik, sest soojendab elundeid, mis on otsene kasu tervisele eriti külmal aastaajal.


Ja nüüd soodast


Pärast eelnevat on selge, miks tekivad inimestel, kes ei lugenud tähelepanelikult materjale ja on alustanud soodavee joomist, maoprobleemid.


Niisiis, külm vesi jääb makku „seisma“.Kui magu on terve, happelisus normis, siis on selles neutraalne keskkond, võib- olla veidi happeline... Ja siis läheb soodavesi soojenedes kaksteistsõrmiksoolde ja imendub seal õnnelikult. Sooda neutraliseerimine happega on minimaalne ja mingeid nähtavaid protsesse ei ole.


Kuid kui ülalmainitud põhjustel on maos kõrgenenud happesus ja veehulk on suhteliselt suur (igal maol on see loomulikult erinev), reageerib soolhape soodaga, mille tulemusel tekivad soolad ja süsihape. Süsihape on nõrk, äärmiselt ebastabiilne ühend, sellepärast laguneb see kohe süsihappegaasiks ja veeks.


NaHCO3 + HCl > NaCl + H2CO3H2CO3 > H2O + CO2^


Seda reaktsiooni saab näha oma silmadega kui lisada soodaveeklaasi äädikhapet – sellest saab kihiseva joogi.


Muuseas, kui sooda sisaldus klaasis on piisavalt kõrge ja hape väga kontsentreeritud, tekib mitte lihtsalt kihisev jook, vaid väike vulkaanipurse. Päris aktiivne reaktsioon. Kui see kihisev süsihappegaas puudutab maoseinu, ärritab see neid. Ruum on suletud, gaasil pole kuhugi minna ja sellepärast „taob“ see seinu. Et kaitsta ennast selle rünnaku eest, toodab magu veel ühe portsjoni hapet (kuidas saab ta veel ennast kaitsta – soolhappe on ainus, mis tal on).


See happeportsjon astub kohe võitlusesse süsihappegaasi vastu. Järelikult jälle ründab uus portsjon süsihappegaasi. Tekib tsükkel, mida meditsiinikirjanduses nimetatakse „happe tagasilöögiks“.


Kõigil, keda huvitab aluseline süsteem, soovitan hästi meelde jätta see termin, kuna pea iga arst, eriti gastroenteroloog, kuuldes soodast, hakkab kohe nördinult kätega vehkima, jalgadega trampima, hambaid kiristama, rääkides kuidas soodavee joomine vallandab sellesama „happe tagasilöögi“, st et soodavee joomine on kahjulik.


„Happe tagasilöök“ tekib ainult juhul kui ei järgita soodavee temperatuuri- reziimi. See on lihtsalt inimliku tähelepanematuse tulemus.


„Happe tagasilöök“ on soodavee joomisele järgnev individuaalne juhtum, kuid meedikud, kes eelpool olevat juttu pahatihti ei tea, kipuvad üldistama ja peavad seda reegliks. See on vale. See on teadmatuse tulemus.Muide, see nähtus on ohtlik ainult haige või haiguse eelsoodumusega mao puhul. Ütleme, et kui inimesel on tekkimas maohaavand, siis jah, see suurendab haavandit.


Kui inimesel ei ole haavandit vaid on maoseinte erosiivne protsess, mõjutab „happe tagasilöök“ erosiivset protsessi. Ja nii edasi – igasugune maoprobleem võimendub.


Kui aga magu on korras, terve, siis mingit ohtu see „happe tagasilöök“ endast ei kujuta. See on isegi vähemohtlik kui ükskõik millise gaseeritud joogi klaasitäis mida me joome, isegi mõtlemata sellele, mõni joob isegi iga päev. Rääkimata Coca Colast, mis on kindlalt kõige ohtlikum jook maole, ohtlikum kui soodavesi jääga.


Muide, iga maohaige teab, et kõik kihisevad joogid on talle keelatud. Ja loomulikult teab seda ka iga gastroenteroloog.


Kui külmalt joodud soodavesi soojenes ja jõudis lõpuks kaksteistsõrmiksoolde, siis ei ole see enam aluseline jook. See on lihtsalt vesi. Kasutu on oodata neid efekte mida on kirjeldatud aluselise süsteemi raamatus.Kuid kui me joome soodavett soojana, siis see hüpleb ohutult läbi mao ja satub kaksteistsõrmiksoolde, kus on aluseline keskkond. Seal on ta nagu “oma inimene“ (kuna sapp, mida sapipõis heidab just siia, on üleüldse meie organismi kõige aluselisem aine, aga seedimine iseenesest toimub just aluselises, täpsemalt öeldes kergelt aluselises keskkonnas).


Ja siis seal see vesi, mis on rikas negatiivselt laetud ioonide poolest, imendub verre, küllastades seda nendesamade ioonidega ja tugevdades sel moel vere bikarbonaatpuhvrit, mis ongi aluselise vee joomise eesmärgiks.See tähendab, et aluseline vesi, lisaks vee üldisele tähendusele – organismi kõigi biokeemiliste protsesside baasi kvantitatiivne taastamine – annab meile ka kvalitatiivse aspekti: vedeldab verd, teeb selle kergemaks, voolavamaks, ja vastavalt ka läbivamaks...Sellises veres hakkavad täiega tööle punaverelibled ja koed saavad paremini varustatud hapnikuga.


Üleüldse tekib siin palju kasulikku – seedimisele, väljutamisele, verevarustusele, närvisüsteemile (tänu dr.Батмангхелижде-le, kes kirjeldas, kui tundlik on aju veepuuduse suhtes ja kui palju meie psüühilised seisundid sõltuvad aju normaalsest vee tasakaalust).Niisiis, on selge, et igasugust jooki, igasugust sööki on parem süüa soojendatuna. Isegi kui sa oled toortoidul. (Ehk ainult suvel suure kuumaga süüa jahutavat, külmemat toitu…)


Nagu teada, ei lagunda toidu soojendamine 40 kraadini eluskudesid. See-eest seedub see palju paremini ja vähema energiakuluga.


Mul on muutunud see juba automaatseks – kui inimene räägib, et tal hakkas paha soodast, küsin kõigepealt, millise veega joote? Külma või kuuma veega?


Valdav enamus ütleb, et joob tavalise, toatemperatuuril veega.


Või – teine põhjus – joob mitte tühja kõhu peale, st ei pidanud kinni ajavahemikust peale sööki (tavalise, mitte liialdatud toidukorra järel on see 2-2,5 tundi kui toidupall juba läbis happelise seedimisfaasi maos ja on aluselise seedimise faasis kaksteistsõrmiksooles).


Nii et kui juba kasutada aluselist süsteemi, peab neid momente teadma ja alati meeles pidama.


Kui me ei joo soodavett (sest seda ei ole vaja juua pidevalt vaid vajaduse korral!!!), siis vett peame jooma igal juhul kui tahame aidata oma organismil jääda ellu nii ebasoodsas ökoloogilises keskkonnas. Järelikult kõike seda tuleb meeles pidada ja praktikas kasutada.

----------------------------------------------------------------

Vene Akadeemik IVAN NEUMÕVAKIN:

Soodat juua ainult kuuma veega (pannes 50-60-kraadilisse vette, lastes kihiseda ja veidi maha jahtuda) kolm korda päevas (noored kaks korda (kaks klaasi) päevas veerand tl klaasi kohta) 20-30 minutit enne sööki või 2-3 tundi peale sööki (kui on söödud kala, liha, siis oodata 4 h peale sööki soodavee joomisega). Kui joote peale varem, võib tekkida iiveldus või isegi oksendus. Kui joote soodavett iga päev, siis veresoonte seinad puhastuvad (rasvast) vähemalt 70% ulatuses, hoides mh ära südame-veresoonkonna haigused.

http://golbis.com/pin/kak-pravilno-pit-sodu-i-zachem-pit-sodu-chtobyi-byit-zdorovyim-7/#.VvBgA0IliOw

VEEL NOPPEID NEUMÕVAKINILT:

-      Üks naine (vene) põdes grippi, seisund halvenes, kutsus kiirabi, närvisüsteemi infektsioon – sai igasuguseid tablette, tilgutid ja kaks aastat tundis väga halvasti. Keegi soovitas tarvitada soodat ja probleemid lakkasid: üks teelusikas soodat klaasi kuuma vee kohta ja jõi 20 min enne sööki. Mitu korda päevas ja alati tühja kõhuga enne sööki vähemalt 20 min. Alustas noaotsa täis, kuni lõpuks kuhjaga supilusikatäis.

-      Seen kasvab happelises keskkonnas. Inimene peab ise suurendama oma organismi kaitsevõimet.
Näide – ühel 70 aastasel naisel oli maos adenokartsinoom. Jõi hommikuti üks teelusikas naatriumbikarbonaati klaasi kuuma vee kohta pool tundi enne hommikusööki. Peale kaht kuud kõik maos taas normaalne.
Enne taheti opereerida. Sama teeb ka sooda ja sama annus ja iga päev.

Keha happelisust toidab läänelik toitumisreziim ja stressirohke eluviis (soodustab põletikulisi protsesse), endasse hoitud ematsioonid, depressioon, meelekibedus, sotsiaalne isolatsioon, oma tõelise identiteedi eitamine, vähese liikumisviisita elu jne. Enda tunnistamine kõige oma väärtustega ja ajalooga. Regulaarne füüsiline aktiivsus jpm.

Vähi toitja on suhkur (kehas muutub glükoosiks) ja valge jahu, nende tarvitamisega ei saa elada tervelt haigel planeedil. Biotoit annab tõesti 6-9 x vähem keha mürgitatuse tunnuseid.

Sibul ja küüslauk, mustikad, kirsid, vaarikad, aroonia aitavad organismil vähendada suhkru tõusu. Klaas veini päevas teeb sama, ka roheline tee.
Kõik mis toimub Maa peal toimub ka Maa lastega. On vaja vabaneda mürkidest. Maa ei kuulu inimestele, inimene kuulub Maale. Kui mõni avastab mingi loodusliku ravi, siis koheselt pannakse see valitsuse ja meditsiini põlu all.

Teaduse poolt on tunnistatud eriti võimsaks vähi vastu:

1. küüslauk
2. sarvaustrid
3. kapsas
4. roheline tee
5. viinamarjad
6. ingver
7. brokol
8. soja
9. kurkum
10. tomatid

NB! Enne röntgenit – juua kvaliteetset rohelist teed

Vähk sööb kõike, aga hukkub soodas!

Venelastel ka vesinikülihapendiga ravi – olevat isegi patent sellele.

Vähk kasvab hapnikuvaeses keskkonnas, eriti kui veres on seda vähe, st. kasvab hästi happelises keskkonnas. Teha keskkond aluseliseks – saab otsustavalt võidelda kasvajatega. Võttes vähkkasvaja ja pannes aluselisse keskkonda on see kolme tunni jooksul surnud. Üldiselt aluseline lahus ravib vähki, kuna sooda on koostises.

Ka kaltsium ravib, kuna leelisiline (aluseline seega). Dr. Karl Rich andis vähi- ja artriidihaigetele kaltsiumi ja vitamiine – kõik nähud kadusid. Kui organismis pole kaltsiumi defitsiiti, siis vähki ei ole. Hape (happelise jäägiga toitude ja jookidega liialdamine) viib kaltsiumi jms mineraalid kehast välja.

Kõige aluselisemad: rohelised lehed (eriti kevadised), juurviljad maapealsete viljadega, juurikad, köögiviljad, maasikad, vaarikad, metsamarjad, puuviljad.
Happelisuse tõus kaasneb parasiitide kasvuga. Kaltsium kuumutamisel kaotab oma jõu. Seega piim, jogurtid, kohupiim – kasutud, kaltsiumi omandamiseks D vitamiini vajadus, ka on tähtis teiste mineraalide balanss.
Kõige enam on kaltsiumi vajalik ajule, immuunsüsteemile, lihastele, maksale, neerudele, st. vähem kontidele. Kaltsium allergia ja põletikuvastane, ka rasvumise vastane vahend, tugevdab metabolismi toimumist.

Mittevajaliku koguse soodat kused lihtsalt välja. Tarvitamise algul võib enesetunne halveneda.

Sooda tarvitamisel koos aktiveeritud veega kasvab omakorda selle biokeemiline aktiivsus. Soodat peaks võtma näiteks sooja piimaga. Muskus+soe toorpiim+sooda paljude haiguste eest kaitse, sooda sooja piimaga saavutab oma eesmärgi. Soodat tarvitada mitmesuguste keha mürgituste korral alates alkoholiga, lõpetades elavhõbedaga. Suitsetajatele – loputada suud sooda lahusega ja suits on vastik.

Loodus mõjub, mitte sünteetika, st. surrogaadid. Kolesterool aitab uusi rakke luua.
Vähki ravitakse 2 – 16 nädalaga vabanedes happelisusest ja toksiinidest ja nitraatidest. C vitamiin ravib ka vähki, E vererõhku, veget.  ja  toortoit aitab kaasa. Natuke meresoola võib ka lisada.
Muuseas arstide keskmine eluiga 58 aastat, on suurimad narkarid, alkohoolikud,   enesetapjad ja muidu haiged. Arst kes kasutab soodat kaotab litsentsi.

Et hoida kõigi parameetrite korda, tuleb tavaliselt juua soodat kolm korda päevas tühja kõhuga.  Vägagi kuuma vee või piimaga.
Parem kasutada terapeutilist soodat!
Kui juua vett söögi ajal (mis juhtub inimestel väga tihti, see on väga halb !!!), siis lahjeneb maohappe funktsioon - toiduainete töötlemine. Lahjendatud vormis ei saa toitu seedida. Sellega pannakse alus teatud haiguste tekkimisele.
HOIATUS:   puhas, puhas vesi, seda tohib juua ainult
1-1,5 tundi pärast sööki, juhul kui sa pole söönud liha, linnuliha või kala.
Kui sa sõid loomset valku: liha, linnuliha või kala, siis 3-6 h isegi hoida vahet.
Kuidas juua soda ravijooki? - Professor Neumyvakin:
1. Vaja kuuma vet või kuuma toorpiima
2. Alusta väikese doosiga - veerand tl klaasi sooja 50 -60 * C - vee lahustamiseks, lase kihisema (kui ei kihise, pole vesi piisavalt kuum), veidi lasta jahtuda ja juua lonksude haaval (kolm päeva).
3. Pärast kolmepäevast ravi annust suurendada (kuni üks supilusikatäis).
4. Võtke kolm korda päevas tühja kõhuga, 20-30 minutit enne sööki või kaks tundi pärast sööki, kuid kindlasti mitte varem, sest siis võib esineda iiveldust või oksendamist.
5. Võib ka sooda asemel võtta veega 15 tilka vesinikperoksiidi = 3% (see on - sooda vedelas olekus).
Kui sa jood soodavett iga päev, siis veresoonte seinad lähevad puhtaks vähemalt 70% ulatuses, mis tähendab profülaktikat insulti, südameataki või ateroskleroosi vastu.

Professor Neumyvakin väidab, et peamine põhjus paljude haiguste korral on keha häiritud happe-aluse tasakaal. Inimkeha - isereguleeruv iseseisev süsteem, mille kaudu happe-aluselise tasakaalu (P / N) peab olema võrdne 7,4. Kui hape - aluse tasakaalu hinnanguliselt 0-14, siis 7 - on, ütleb professor Neumyvakin "normaalne keskmine". Midagi üle seitsme - leeliseline ja kõike allpool - seda happega.  
"Sooda - asendamatu toode inimestele" - professor Neumyvakin
Milline peaks olema aluseline keha?
1. Suus sülg Ph 7-4, 7-6, 7-8. Kui väiksem 7-st, hakka end kohe aluselisemaks tegema!
2. Maohappel on järgmised omadused: 0-2,0-3,0-1 (tugev hape).
3. 12-kaksteistsõrmiksooles - 7-8-9.
4. Käärsoole sisalduse tõus kuni 9%.
5. Peensooles, kus töötlevad miljardid mikroorganismid ja kus on kiudaineid, eksisteerib nõrk happesus (6-7-8).

----------------------------------------------------------------------

Raamatust “Isetervendamine: kunst ja praktika” Mihkelsoo, Vahtramaa: lk.112
Kui tarvitad 0,5 – 1 tl soodat 3 korda päevas, siis hommikuti kontrollides, kui oled uriini Ph 7-ni jõudnud, siis võib soodaveega jätkata veel paar päeva. Kui veel mitte, siis võta 2 tl.
Sooda tarvitamisel on soovitav umbes tund peale igat sööki võtta 0,5 – 1 g C vitamiini kiivi või sidrunimahlaga. Sooda ja C vit üleküllus ei ole ohtlik organismile, ülejäänud viiakse välja lihtsalt.

------------------------------------------------------------------------


-------------------------------------------------------------------------



Itaalia onkoloog Dr Tullio Simoncini on kasutanud naatriumibikarbonaati kasvajate likvideerimisel juba aastaid. Huvilistel tasub tutvuda tema veebileheküljega http://www.curenaturalicancro.com/en/, kus ohtrasti teavet edukalt vähki ravinud arsti kogemuste kohta.

--------------------------------------------------------------------

Dr. Jim Kelmun (ka internetis olemas (Jim Kelmun Protocol - Alternative Cancer Treatments )

1 osa soodat
3 osa vahtrasiirupiga (või melassiga) segada väikeses kastrulis, segada hoolikalt ja kuumutada 5 minuti jooksul
Tarvitada igapäev 1 teelusikatäis, võib ka mitu korda ja 2 - 3 kuud (see dr J. K. avastas selle). Vähk armastab magusat ja siirupi abil jõuab sooda vähirakkudesse, millega algabki vähirakkude häving. Sooda peab olema alumiiniumi vaba. Lisaks vitamiine, mineraale, värsket õhku, puhast vett (vee puhtust suurendab klaasi peale 3 - 4 tilka sidrunimahla, võid kasutada Doterra sidruni eeterlikku õli tilku.

-----------------------------------------------------------------------


Tervis ja ilu


Putukahammustuste leevendamiseks - Määri putukahammustuse kohta soodast valmistatud pastaga (vähese vee ja sooda segu).


Kuiva naha puhul - Lisa vanniveele umbes tass soodat. See aitab nahka pehmemaks teha.

Jalgadelt kõva naha eemaldamine - Aseta jalad nõrga soodalahusega vanni. Seejärel õõru jalgu soodast valmistatud pastaga.

Hammaste valgendamine ja hambakatu eemaldamine - Nädalas korra raputa hambaharjale veidi soodat, seejärel pese hambaid.

Vistrike raviks - Vistrikud kaovad kiiremini, kui valmistad soodast ja veest pasta. Hõõru see vistrikule ja hoia seda seal öö läbi.


---------------------------------------------

SÖÖGISOODA JA SIDRUN – SOBIV KOOSTÖÖhttp://alkeemia.delfi.ee/tervis/alternatiivravi/sidrun-ja-soogisooda-voimas-tervendav-kombinatsioon?id=69703359http://koduhaldjas.blogspot.com.ee/2014/02/sidruni-ja-soogisooda-imeravim.html


SÖÖGISOODA JA SELLE KASUTUS:http://www.hingepeegel.ee/tee-ise/soogisooda-ja-selle-kasutus/


HAMMASTE HOOLDUS SOODAGA:http://www.hingepeegel.ee/tee-ise/kosmeetika/tee-ise-hambapasta-ja-hambapesu-pulber/


MESI JA SÖÖGISOODA vähiravis:http://www.sweethome.ee/soogisooda-ja-mesi-uks-hea-ravim-vahi-vastu/


SAUNAS:Peale esimest korralikku higistamist loputa higi sooja veega maha ja mine uuesti leiliruumi. Oota, kuni keha kattub uuesti higiga, siis määri end soodaga, tekib seebikivi, sellega hõõrud ja pesed nahka ja mõne aja pärast loputad sooja veega maha. Seejärel kanna kehale magneesiumiõli. Hoia peal niikaua kui suudad, 15 min vähemalt ja loputa maha. Kuivata ja naudi teraapia tulemusi! Joo vett!


VANNIS:http://www.kunksmoor.com/keha/hooldus/70-organismi-puhastav-vann.pdf


Raamatust “Isetervendamine: kunst ja praktika” Mihkelsoo, Vahtramaa, lk.113:
Kaks korda nädalas käia soodavee vannis kestvusega 1,5 – 2 h liigse happe väljutamiseks naha kaudu. Vannivette 6-10 spl soodat, kontrollida Ph ribaga, et vee näitaja oleks 8,5. Lisa vannisoleku ajal juurde kuuma vet aegajalt.


Dr Riina Rautsik soovitab soodat vannivette mähkmeallergia leevenduseks, ekseemide, allergiliste löövete korral. Tundliku näonaha ja akne puhul pesta nägu soodaveega - 1 spl 1 liitri vee kohta. 

Loputage suud ja nina soodaveega - 1 tl klaasi vee kohta - suu, neelu ja kurgu limaskestade põletiku korral, ka aftide korral.

Liigse higistamise puhul panna soodat kaenla alla, jalgadele, kätele. Sooda seob happed ja ei sulge boore.


JALAVANN SOODAGA:1-2 spl liitri kohta ja taas saavutada Ph 8,5Sellise soodalahusega võib ka lihtsalt keha hõõruda 2-3 korda päevas.


-------------------------------------------------

JOO END TERVEKS!


Artikli autor: Riina Raudsik (Eesti Naine, november 2014)


Inimene koosneb 70-80% veest, mistõttu on vesi kõige loomulikum ravim. Inimesed kannatavad tänapäeval teadmatusest kroonilise veepuuduse käes, oskamata oma haigusi sellega seostada.


Veekogus, mille iga inimene meie kliimas peaks saama, et terve olla, on 30 ml 1 kg kohta. Seega 70 kg kaaluval inimesel tuleks päevas juua 2,1 liitrit vett. Kui veekaotus kasvab pingutuse või kuuma ilma tõttu, peaks vee tarbimist suurendama vähemalt 1 liitri võrra. 


Vett ei asenda piim, kohv, tee, kissell, mahl, limonaad. Magustatud vee joomine on tervisele kõige halvem, sest see hapestab kudesid - seda võiksid arvestada just lapsevanemad.

Krooniline veepuudus viib esialgu kolesteroolitaseme tõusuni ja hiljem rakkude hävinguni. Miks? Veepuuduse tingimustes hakkab organism kõige rohkem vett võtma just rakkudest ja maks omakorda tootma rakkude elutegevuse kindlustamiseks kolesterooli, et rakumembraane sulgeda ja vett kinni hoida. Kolesteroolitaseme tõus on kaitsereaktsioon veepuudusele ja kudedes toimuvatele happelis-põletikulistele protsessidele. VESI RAVIB PÕLETIKKU, MITTE ANTIBIOOTIKUMID.


Teada võiks ka seda, et janutunne on alati hilinenud reaktsioon veepuudusele. Arvatakse, et janutunde tekkimise ajaks on keha juba 400-500 ml võrra veepuuduses. Organism hakkab lööma häirekella: iiveldus, kõrvetised, kõhukinnisus, söögiisu kasv, sagedased põiepõletikud, peavalud, lihasvalud, väsimus, magusaisu ja palju muud. Uriin muutub tumedaks ja lehkavaks. Veri pakseneb, selle voolavus halveneb, tekib trombioht.


Tekivad ka tursed, enamasti jalgadel, silmade all, kätel. Ka siin on lahendus: JOOGE VETT! Tursed on kroonilise veepuuduse tunnused - organism blokeerib vee väljutamist neerude kaudu, et vere ja lümfi mahtu säilitada, mitte haigestuda ja ellu jääda. Normaalse veesisaldusega lümfiringe aitab ka vähki eemal hoida.


Kui inimene jätkuvalt vähe joob, siis kohaneb keha ümber enam napi veega ja haigustele on tee lahti: astma, diabeet, kõrgvererõhktõbi, reumatoidartriit, podagra, mao-ja kaksteissõrmikhaavandid, põie- ja neeruvaagnapõletikud, neeru- ja sapikivid, silma hallkae, veenitromboosid, arterite trombootilised haigused (aju- ja südamelihase infarktid), naha põletikulised haigused jt. Küsimus on ainult ajas, mil need haigused välja kujunevad.


Muide, ka rasvumise põhjuseks on veepuudus, mistõttu kunagi ei õnnestu inimestel kehakaalu langetada ilma normaalse veetarbimiseta. Samas- normaalse veekoguse manustamisel hakkab kehakaal langema ka toitumisharjumusi mitte eriti muutes umbes kahe nädala pärast.


Kõige meeldejäävam näide minu praktikas on 72 aastane naine, kes oli voodihaige, liikus vaevaliselt ainult tualetti. Tal raviti kõrgvererõhktõbe, suhkruhaigust (insuliinisõltuv), podagrat, pearinglust, unetust, langetati kolesteroolitaset ja aeti kehast vett välja. Olukorda halvendas ka ülekaalulisus. Juba kolm kuud pärast seda, kui naine hakkas piisavalt vett jooma, oli kehakaal langenud 15 kilogrammi, endokrinoloog jättis järk-järgult doose kahandades ära insuliini, kuna veresuhkur näitas pidevat langemistendentsi, kõrgvererõhuravimite kogus vähenes, kuni loobusime nendest üldse, podagrast pole jägegi ...Praegu 75 aastane naine on terve ja elujõuline ning mis peaasi - ta pole vee joomist vähendanud. Ta armastab öelda, et kui ta suutis ravimeid õigel ajal võtta, siis miks peaks vee joomise unustama, see ju nüüd ravimite eest.


Tuletan veel kord eraldi meelde: kõrgvererõhktõbi on kroonilise veepuuduse haigus. 


Arteriaalne vererõhk tõuseb veelgi, kui kasutada diureetikume (vett väljutavaid ravimeid). 


Veepuudusest kõnelevad ka sagedased limaskestade põletikud (nohu, kuiv köha, allergiad, põiepõletikud jne), mida limaerituse, turse ja valu tõttu seostatakse pisikutega, nii et kiirustatakse arstidelt küsima antibiootikume. Vee õigel ja piisaval tarbimisel ei teki ka põletikulisi nahahaigusi, nagu ekseeme, psoriaasi, aknet, ning nahk on siledam ja elastsem.


Vee joomine on inimeste seas siiski juba küllalt levinud, kuid nüüd tuleks veidi rääkida sellest, millist vett juua. Kindlasti on Eestis regiooniti vesi erinev. Maapinnast, ka torustikust võivad joogivette jõuda kloor, pestitsiidid, nitritid, nitraadid, kemikaalid, mistõttu tuleb otsida võimalusi vee kvaliteedi parandamiseks.Keha seisekeskkond on kergelt soolane ja rakkude elutegevuseks on vajalikud ka mitmesugused soolad. Samuti on tähtis, et keha saaks peale kloriidide ka karbonaatsoolasid, mis töötavad hapete neutraliseerijana, ei lase luudel hõreneda, hammastel laguneda, kehal happeliseks muutuda ja seetõttu haigestuda.Selleks, et joogivett aluseliseks muuta, on tõesti hea ja odav variant kergelt sodeeritud vesi (1-1,5 liitri vee kohta 0,5 teelusikatäit soodat või nelja soola nimelist pulbrit (4 Salts))


Maitseomaduste parandamiseks ja C-vitamiini allikana võib lisada ka kolmandiku sidruni mahla liitri vee kohta.Inimese maos on limaskesta all naatriumbikarbonaadi kiht (rahvakeeles sooda). 


Liha süües soolhappe süntees suureneb ja mao limaskesta all olev bikarbonaadi kiht neutraliseerib hapet. Kui lihaga või valguga liialdatakse, võib hape limaskesta hävitama hakata ja tagajärjeks on haavandilised mao- või kaksteistsõrmikuhaigused, mis annavad endast teada valuga ülakõhus. 

Kõhunääre toodab samuti kaksteistsõrmiksoolde naatriumbikarbonaati, et peensoole keskkond oleks aluseline ja imendumine toimuks ideaalselt.


Happeproduktsiooni pikaajaline pärssimine ravimitega ei lase soolhapet sünteesida ja valkude lammutamine kannatab, tekivad puhitused ja seedehäired. Parim lahendus on aluselise vee tarbimine, siis ei blokeerita soolhappe sünteesi, vaid neutraliseeritakse liigne hape ja valgu lagundamine ei kannata.


Tuntud on Korallvesi, mis on organismile hästi omastatav ja samuti aluseline. 1-1,5 liitri vee kohta võetakse 1 kotike korallpulbrit. Kõrvalmaitset ei ole.


Populaarseks on saanud šungiidi lisamine veele, millel tänu fullereenidele (süsinikuaatomitest koosnevad molekulid) on tugevad antioksüdantsed omadused. Sisaldab kaltsiumi, rauda ja kolloidhõbedat. Šungiidile omistatakse tugevaid sorbiidseid omadusi, s.t. et ta suudab puhastada veetorusid kolloidrauast ja ülal loetletud kahjulikest lisanditest.


Poelettidelt võib leida loodusliku elava aluselise Devini vee, mille pH on 9,1.


Veekoguse suurendamine võiks toimuda järk-järgult. Eriti puudutab see vanemaid ja juba kroonilisi haigusi põdevaid inimesi, kes on harjunud vett alatarbima.


NB! Vähene veetarbimine teeb haigeks, seda soodustab ka Eesti inimestel krooniline D3-vitamiini puudus. 5000-8000 rahvusvahelist ühikut (RÜ) päevas hoiab Riina Raudsiku kogemuse põhjal D3-taseme veres 100-250 nanomooli / millimeetris (nmol/ml) tasemel ja tervise korras.



No comments:

Post a Comment